Kuigi digitaalsed tööriistad on ka koomikste tegemist väga tugevalt muutnud, on pildikate valmistamine endiselt oskusi nõudev käsitöö. Seda enam veel minevikus, kus kõik, visandamisest puhta joonise, kontuurimise ja tekstimiseni tehti paberil ja erinevate kirjapulkadega. Seesugused originaalleheküljed, reeglina trükitust vähemalt 1,5 korda suuremad, on kollektsionääride seas väga hinnatud ega maksa tänapäeval just vähe. Kuigi aastakümnete eest, kui autor nende vastu peale trükki huvi ei ilmutanud, võisid nad kirjastuses rännata ka lihtsalt prügikasti.
Nagu mainitud, on seesugused originaalleheküljed kallid, enamus fänne ei saa endale seesuguseid oste lubada. Siiski ei satu enamus lehekülgi mitte muuseumidesse vaid ikkagi kollektsionääride kätte ja niiviisi ei näe neid tegelikult enam peale uue omaniku suurt keegi. Seepärast on tänuväärt, et on olemas kirjastusi, kes tahavad seesugust originaal-lehekülje elamust pakkuda ka laiemale publikule.
Ameerikas annab kirjastus
IDW välja raamatusarja "
Artist's Edition", mille mõte on just koguda kokku mõne klassikalise autori või loo originaalleheküljed, skännida need koos kõigi vigade ja parandustega sisse ning trükkida raamatuks, mille leheküljed on sama suured kui originaalid ja mille paber valitud ka võimalikult sarnane. Tulemuseks trükis, mis pakub lehitsejale elamust, mis lähedane originaalide nägemisele.
"Mike Mignola's Hellboy Artist's Edition" on sarja üks uuemaid ja seejuures mõnevõrra eriline. See on nimelt esimene, kus põhiosa moodustav lugu - "
Hellboy in Hell" esimesed viis vihikut - on pärit üsna hiljutisest ajast, mistõttu on see koomiks digitaalselt lisatud jutumullidega. Seetõttu neid ka siin raamatus trükitud lehekülgedel pole ja nii ei saa neid lehekülgi ka tegelikult loo lugemiseks kasutada. Vaatamist on aga selleletagi küll ja veel, sest originaalsuuruses Mike Mignola joonised pakuvad hoopis teistsuguse elamuse kui kontrastseks keeratud ja värviga varustatud kontuur koomiksivihikus.
Lisaks eelmainitud minisarjale sisaldab see üsna mahukas raamat ka vanemaid Hellboy lugusid. Nende seas on näiteks "
The Corpse", mis paljude jaoks ehk parim Hellboy lugu üldse ja mille motiive kasutati ka esimeses mängufilmis. Vanemad lood sisaldavad ka tekstimulle ja on joonistatud silmatorkavalt erinevalt kui uus sari, olles nii üsna heaks võrdluseks ja näiteks selle kohta, kuidas Mike Mignola stiil läbi paarikümne Hellboy-aasta muutunud on. Ja see on tõepoolest muutunud - lakoonilisemaks, üldistatumaks, jättes välja kõik selle, mis pole oluline ja püüdes paberile tõmmata vaid need jooned ja pinnad, mis tõepoolest vältimatud. See kõik on tõeliselt meisterlik ja kuigi tundub ju lihtne, pole veel keegi suutnud seda sama hästi järele teha.
Kõigi raamatus trükitud lugude peale tuleb tegelikult ka 3 lehekülge, mille originaale ei õnnestunud skännimiseks leida ja nii on nende kohal ära trükitud tavaline must CMYK-faili komponent. Just selline, nagu oma suureformaadilises ja mustvalges eriväljaandes kasutasid prantslased. Aga need kolm lehekülge on paksus raamatus nagu piisk meres ega anna põhjust eriliseks viginaks.
Artist's Edition, koomiksivihik ja prantslaste mustvalge kogumik
Ainus negatiivne detail kogu raamatu juures on tegelikult kujundus - see on nimelt mõnevõrra üle pingutatud. Vahelehtedel ja sisukorras on kasutatud vanu tapeete ja anatoomilisi illustratsioone, mis läbipaistvana üksteise otsa kuhjatud, ilmselt selleks, et kujundaja arvates müstilist ja vanaaegset meeleolu tekitada. Lisaks on kummalise detailina lisatud pealkirjade ja tekstide ungarikeelsed tõlked. Jälle üks kujundaja otsus, mis tema enda arvats ilmselt asjale mingit vampiirlikku salapära lisas, tegelikult on meie tänases ühendatud maailmas lihtsalt tobe - ühe ungarlasest fänni teatel on tegu pigem google-translate tasemel teksti kui päris keelega. Muuseas avaldas Mignola ise ka selle kõige osas imestust, aga, mis teha, nii see kui raamatu määrdunud-oranž välisilme oli pigem kirjastuse otsus ja valik.
Üldiselt on see kõik aga tegelikult pisidetail, sest need vaheküljed võib raamatut lehitsedes unustada. Mulje on tegelikult võimas ja vaatamist-süvenemist on Mignola elusuuruses piltides tegelikult eluks ajaks.
