Mine sisu juurde

Piirkond (Prantsusmaa)

Allikas: Vikipeedia

Prantsusmaa jaguneb 18 administratiivseks piirkonnaks (prantsuse keeles régions), millest 13 on Prantsuse emamaal ja 5 on ülemerepiirkonnad. Korsika on territoriaalne kollektiivsus (prantsuse keeles collectivité territoriale), kuid üldises kasutuses peetakse seda piirkonnaks. Iga mandripiirkond ja Korsika jagunevad edasi departemangudeks, mida on emamaal piirkonna kohta 2 kuni 8, ülemerepiirkonnad koosnevad vaid ühest departemangust. Piirkonna mõiste loodi ametlikult detsentraliseerimise seadusega (2. märts 1982), mis andis piirkondadele seadusliku staatuse. Esimesed otsesed valimised piirkondade esinduskogudesse toimusid 16. märtsil 1986. 2016. aastal vähendati piirkondade arvu 27-lt 18-le.

Piirkondadel puudub eraldi seadusandlik võim ja seetõttu ei saa nad teha omale seadusi. Nad kehtestavad endale oma maksud ja vastutasuks saavad keskvalitsuselt kahaneva osa oma eelarvest. Neil on ka märkimisväärsed eelarved, mida haldavad piirkondade valimistel ametisse hääletatud esindajatest koosnevad piirkondade nõukogud (conseil régional).

Piirkonna esmane ülesanne on ehitada ja sisustada gümnaasiume. Märtsis 2004 avalikustas Prantsuse keskvalitsus vastuolulise plaani viia teatava mitteõpetava koolipersonali regulatsioon piirkondade võimu alla. Selle plaani kriitikud väitsid, et maksutulu ei olnud tulenevate kulude katteks piisav ja et sellised meetmed suurendaksid piirkondlikku ebavõrdsust.

Lisaks on piirkondadel märkimisväärne otsustusõigus infrastruktuuri kulutuste üle, näiteks haridus, ühistransport, ülikoolid ja teadustöö ning äride nõustamine. See tähendab, et vaesemate piirkondade, nagu Île-de-France või Rhône-Alpes, juhid võivad olla kõrgel kohal.

Ettepanek anda piirkondadele piiratud seadusandlik autonoomia kohtas märkimisväärset vastuseisu; teine ettepanek oli anda teatud võim departemangudelt vastavatele piirkondadele, jättes esimesed piiratud võimuga.

Piirkonnad enne 2016. aastat ja nende pealinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Emamaa piirkonnad
Lipp Piirkond Prantsuse nimi Muud kohalikud nimed Pealinn Päritolu või staatus
Alsace'i lipp Alsace Alsace elsassi: Elsàss
saksa: Elsass
Strasbourg Endine Saksa territoorium Elsaß
Akvitaania lipp Akvitaania Aquitaine oksitaani: Aquitània
baski: Akitania
Bordeaux Endine Rooma provints Aquitaine
pluss Guyenne ja Gascogne
Auvergne'i lipp Auvergne Auvergne oksitaani: Auvèrnhe / Auvèrnha Clermont-Ferrand Endine Auvergne'i provints
Bretagne'i lipp Bretagne Bretagne bretooni: Breizh
gallo: Bertaèyn
Rennes Bretagne'i hertsogkond
Burgundia lipp Burgundia Bourgogne burgundia: Bregogne / Borgoégne
arpitaani: Borgogne
Dijon Burgundia hertsogkond
Keskpiirkonna lipp Keskpiirkond Centre Orléans Paikneb Kesk-Prantsusmaal
Champagne-Ardenne'i lipp Champagne-Ardenne Champagne-Ardenne Châlons-en-
Champagne
Endine Champagne'i provints
Franche-Comté lipp Franche-Comté Franche-Comté franko-komtu: Fràntche-Comté
arpitaani: Franche-Comtât
Besançon Burgundia vabakrahvkond
(Franche-Comté)
Île-de-France'i lipp Île-de-France Île-de-France Pariis Ile-de-France'i provints ja osi
endisest Champagne'i provintsist
Languedoc-Roussilloni lipp Languedoc-Roussillon Languedoc-Roussillon oksitaani: Lengadòc-Rosselhon
katalaani: Llenguadoc-Rosselló
Montpellier Endised provintsid Languedoc
ja Roussillon
Limousini lipp Limousin Limousin oksitaani: Lemosin Limoges Endine Limousini provints ning osi
Marchest, Berryst, Auvergne'ist, Poitoust
ja Angoumois'st
Lorraine'i lipp Lorraine Lorraine saksa: Lothringen Metz Endine Lorraine'i provints pluss
Barrois ja Kolm piiskopkonda
Alam-Normandia lipp Alam-Normandia Basse-Normandie normanni: Basse-Normaundie Caen Endise Normandia provintsi lääneosa
Midi-Pyrénées lipp Midi-Pyrénées Midi-Pyrénées oksitaani: Miègjorn-Pirenèus
oksitaani: Mieidia-Pirenèus
Toulouse Pole; loodi Toulouse'i jaoks
Nord-Pas-de-Calais lipp Nord-Pas-de-Calais Nord-Pas-de-Calais hollandi: Noord-Nauw van Kales Lille Nordi ja Pas-de-Calais' departemang
Pays de la Loire'i lipp Pays de la Loire Pays de la Loire bretooni: Broioù al Liger Nantes Pole; loodi Nantes'i jaoks
Picardie lipp Picardie Picardie Amiens Endine Picardie provints
Poitou-Charentesi lipp Poitou-Charentes Poitou-Charentes Poitiers Endine Poitou provints
Provence-Alpes-Côte d'Azuri lipp Provence-Alpes-Côte d'Azur Provence-Alpes-Côte d'Azur oksitaani:
   Provença-Aups-Còsta d'Azur
   Prouvènço-Aup-Costo d'Azur
itaalia:
   Provenza-Alpi-Costa Azzurra
Marseille Provence pluss endised Nice'i
krahvkond
, Orange'i vürstkond ja
Avignon
Rhône-Alpes'i lipp Rhône-Alpes Rhône-Alpes arpitaani: Rôno-Arpes
oksitaani: Ròse Aups
Lyon Loodi Lyon jaoks Dauphiné ja
Lyonnais provintsidest
ja Savoiast
Ülem-Normandia lipp Ülem-Normandia Haute-Normandie normanni: Ĥâote-Normaundie Rouen Endise Normandia provintsi idaosa
Järgneval piirkonnal on eristaatus territoriaalne kollektiivsus.
Korsika lipp Korsika Corse korsika: Corsica
itaalia: Corsica
Ajaccio Territoriaalne kollektiivsus
Järgneval viiel piirkonnal on eristaatus "ülemerepiirkond".
Prantsuse Guajaana lipp Prantsuse Guajaana Guyane Cayenne ülemere piirkond
Guadeloupe'i lipp Guadeloupe Guadeloupe kreooli: Gwadloup Basse-Terre ülemere piirkond
Martinique'i lipp Martinique Martinique kreooli: Matinik Fort-de-France ülemere piirkond
mitteametlik Mayotte'i lipp Mayotte Mayotte maore: Maore
malagassi: Mahori
Mamoudzou ülemere piirkond
Réunion La Réunion kreooli: La Rényon Saint-Denis ülemere piirkond

Prantsusmaa piirkondade vapid

[muuda | muuda lähteteksti]