Eesti 2021. aasta rahvaloendus

Eesti 2021. aasta rahvaloendus (lühendatult REL2021, varem REGREL) oli loendusmomendiga 31. detsembril 2021 kell 00:00 varahommikul kohaliku aja järgi Eestis toimunud rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloendus toimus kombineeritud meetodil. Enamik vajalikke andmeid saadi riiklike andmekogude info alusel. Lisatunnuste andmed koguti 28. detsembrist 2021 22. jaanuarini 2022 juhuvalimi kaudu 60 000 vastajaga tehtud valikküsitlusega [1][2]. Rahvaloendust korraldas Statistikaamet.

2021. aasta rahvaloendus oli kaheteistkümnes loendus Eesti alal. Varasemad rahvaloendused toimusid 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989., 2000 ja 2011. aastal.

Taust

muuda

Eelmine rahva- ja eluruumide loendus korraldati 2011. aastal.

Vabariigi valitsus moodustas vastavalt riikliku statistika seadusele 7. augustil 2014 Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni, mis teeb valitsusele ja valitsusasutustele ettepanekuid loenduse tegemisega seonduvate õigusaktide ettevalmistamiseks, annab arvamusi vastavate õigusaktide eelnõude kohta; koordineerib loenduse korraldamist riigivalitsemisorganite tasemel, suunab riigi- ja omavalitsusasutuste koostööd loenduse korraldamisel; kooskõlastab loenduse tegemise ajakava ja jälgib selle täitmist; analüüsib loenduse korraldamisega seotud kulude vajadusi ja täidab muid valitsuse sätestatud loendusega seotud ülesandeid. Komisjoni esimees on rahandusminister.

Rahvaloendus oli algselt plaanitud läbi viia 31. detsembril 2020 ja selle ametlik lühend oli REGREL. [3]

Loendusel kasutatavad registrid

muuda

Rahvaloenduse andmete kogumiseks kasutati 29 registrit:[4]

  1. Eesti hariduse infosüsteem EHIS
  2. Elamis- ja töölubade register ETR
  3. Eleringi andmeladu.
  4. e-toimik
  5. Isikut tõendatavate dokumentide andmekogu KMAIS
  6. Kaitseväekohustuslaste register KVKR
  7. Kinnistusraamat KR
  8. Kohustusliku kogumispensioni register KPR (KOPIS)
  9. Liiklusregister
  10. Maa-ameti aadressiandmete süsteem ADS
  11. Maksukohustuslaste register MKR
  12. Meditsiiniline sünniregister EMSR
  13. Rahvastikuregister RR
  14. Ravikindlustuse andmekogu KIRST
  15. Retseptikeskus RETS
  16. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register RKOARR
  17. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu SAP
  18. Riiklik ehitisregister EHR
  19. Riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register VANGIS
  20. Riiklik pensionikindlustuse register PKR
  21. Riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register RAKS
  22. Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS
  23. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR
  24. Surmapõhjuste register SPR
  25. Töötamise register TÖR
  26. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register EMPIS
  27. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS
  28. Vangide ja kriminaalhooldusaluste register KIR
  29. Äriregister ARIREG

Tunnused

muuda
  • Euroopa Liidu kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused (alaline elukoht, sugu, vanus, kodakondsus, haridustase)
  • Eesti tarbijate ja teadlaste vajadusest lähtuvad tunnused (rahvus, emakeel, usuline kuuluvus, samal aadressil elavate inimeste arv, teised elatusallikad, keeleoskus, tagasiränne, pikaajaline haigus)

Prooviloendused

muuda

Rahvaloenduse eel toimus kaks prooviloendust: loendusmomendiga 31. detsembril 2015 [5] ja 31. detsembril 2018. Teise prooviloenduse tunnused 'amet' ja 'töökoha asukoht' kontrolliti 31. juulil 2019. Statistikaamet korraldas 30. detsembrist 2020 31. jaanuarini 2021 rahvaloenduse peaproovi kaheosalise testküsitlusega: elektroonilise loenduse ja küsitlusloendusega.

Tulemused

muuda

Esimese prooviloenduse tulemused

muuda

Loendusel kasutati 24 registri andmeid. Loendus hõlmas 1 315 944 isikut, kellest tavaleibkondadesse määrati 1 254 705 inimest ja asutusleibkondadesse 12 320 inimest. Loendusel tuvastati omavalitsusüksuse täpsusega elukohaga inimeste osatähtsus, mis on suurim Valga maakonnas ja väikseim Hiiu maakonnas. Loendusel hinnati puuduvate väärtuste osatähtsust, suurim probleem oli registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus.[6]

Teise prooviloenduse tulemused

muuda

Loendusel kasutati üldkogumite ja loendustunnuste moodustamiseks 25 registrit. Prooviloenduse üldkogumiks oli 1 324 820 elanikku, 540 491 tavaleibkonda (345 966 perekonda) ja 723 483 eluruumi (neist 543 417 asustatud). Suurim probleem loendustulemustes oli eluruumide määratlemine ehitusaja järgi.[7] https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL21421/table/tableViewLayout2

Prooviküsitluse tulemused

muuda

Küsitluse vastamismäär oli 87% ja loendusel osales üle 1600 vastaja. Veebi teel vastati testküsitlusele veidi vähem kui pooltelt valimisse kuulunud aadressidelt. Küsitlejad loendasid ülejäänud valimisse sattunud isikud, 205 tühja eluruumi ja 81 eluruumi, mille elanikega ei õnnestunud kontakti saada. 18 juhul keelduti küsitlusele vastamast.[8]

Põhiloenduse tulemused

muuda

Eestis elas 31. detsembri 2021 seisuga alaliselt 1 331 824 inimest, kellest 47,6 protsenti moodustasid mehed ja 52,4 protsenti naised. Eesti elanike keskmine vanus oli 42,2 eluaastat. Tööealise elanikkonna hulk oli vähenenud 2,7 protsenti. 61,2 protsenti elanikest elas linnades.

Rahvastiku koosseisus moodustasid eestlased 69,4 protsenti (919 711), venelased 23,7 protsenti (315 252), ukrainlased 2,1 protsenti (27 828), valgevenelased 0,87 protsenti (11 606), soomlased 0,64 protsenti (8543), lätlased 0,29 protsenti (3827), sakslased 0,2 protsenti (2701) ja leedulased 0,16 protsenti (2097). Erinevaid rahvusi elas Eestis kokku 211.

Eesti kodanikud moodustasid 84,7% alalistest elanikest (1 128 433 inimest). Venemaa kodanikke oli 81 695 (6,13%) ja kodakondsuseta elanikke 66 592 (5,0%).[9]

Kriitika

muuda

Vaid registripõhine rahvaloendus ei kajastaks registriväliseid tunnuseid, näiteks eluruumide tehnilisi tunnuseid [10], religioosset kuuluvust, migratsiooni, tervist ja iseõpitud võõrkeeli.

36 teadlast (Jüri Allik, Raul Eamets, Allan Puur, Luule Sakkeus, jt) esitasid 3. detsembril 2019 valitsusele märgukirja, milles soovisid kombineeritud rahvaloenduse korraldamist ja toonitasid registripõhise rahvaloenduse korraldamise puuduseid. [11] Teadlaste hinnangul pole rahvaloendus piisavalt täpne ja usaldusväärne. Inimese elukoha teave registrites on ebatäpne, mitmed olulised loendustunnused prognoositakse matemaatiliste mudelite, mitte vaatluse abil, valimiuuring läheb vastuollu loenduse aluspõhimõttega ehk teabe kogumisega ühiskonna kõigi liikmete kohta, sest valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, kuna valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt.

Viited

muuda
  1. Rahvaloenduse metoodika.
  2. "Diana Beltadze: "Rahvaloenduse hind sõltub loendatavate arvust ja metoodikast". Statistikaameti blogi. 16.12.2019". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.12.2019. Vaadatud 20.12.2019.
  3. Andres Oopkaup: "Eesti esimene registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL)." Eesti Statistikaamet. Pressikonverentsi andmed 3. juuni 2016
  4. Loendusel kasutatavad registrid. 2021. aasta rahvaloenduse koduleht.
  5. "Prooviloenduse raport". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2019. Vaadatud 6. oktoobril 2019.
  6. Esimese prooviloenduse tulemused. Statistikaamet
  7. Teise prooviloenduse tulemused. Statistikaamet
  8. Prooviloenduse tulemused. Statistikaamet
  9. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL21421/table/tableViewLayout2
  10. Prooviloendus tõi välja registrite probleemkohad. Postimees, 14. november 2016
  11. Teadlaste pöördumine 3. detsembril 2019

Välislingid

muuda