Hobusesõbra kardin

Siidivärvidega vuaalile joonistatud kardin suure hobusesõbra tuppa. Lähiajal tulevad veel mõned siidisallid, katsetan aurustamisega kinnitatavaid värde, see kardin on tehtud triikimist vajavate värvidega.

Mobiilitaskud

Näitan täna siis ka esimesed kaks mobiilitaskut ära, mis koos senditaskutega täna Tartusse rändasid.  Vilditud meriinovillast, kaunistatud paeltikandi rooside ja pärlitega.

Senditaskud

Mida kõike laste heaks ei tee. Mina olen viimase nädala näiteks õmmelnud senditaskuid vanema tütre õpilasfirma jaoks. Enne müüki lähevad nad veel värvimisele. Võib-olla õnnestub mõni pilt ka valmis taskust ära näidata. Peal on lukk ja sees vooder ning väikesed taskud kaartide jaoks.

Ja sellised näevad nad välja pärast joonistamist. Materjaliks tugev mööbliriie, kuhu peale jääb akrüül väga ilus.

Natuke ehteid ka

Pikkadel talveõhtutel on saanud ka natuke ehteid nikerdada. Alumised pärlid on vilditud mummud, keskmised raamil tehtud ja üleval demonstreerib noorem piiga oma komplekti. Pidulik kleit sai tegelikult valmis juba jõuludeks, kangas on lapse enda valitud Abakhanist. Kui vanasti õmblesin tüdrukutele palju riideid ise siis nüüd väga harva. Aga viimasel ajal olen märganud, et mõlemad tüdrukud on hakanud hindama enda loomingut. Kas selles on "süüdi" iga või aeg lihtsalt soosib teistest erinemist? Igaljuhul on muutus väga postitiivne. 

Kaarini vest

Teise kudumistööna sai valmis Kaarini vest. Lõng on pärit oma tagavaradest ja kuna ma ei olnud kaua vardaid käes hoidnud siis midagi keerulist ette võtta ei julgenudki.

Sall

Aasta alguses raporteerisin oma taastutvusest kudumisega. Esimesena valmis ondase lõngast sall. Olin ma ju kuulnud küll kõigi vaimustust sellest lõngast ja lugenud kommentaaridest, et enne veebruari lõppu seda lõnga meilt osta ei ole võimalik. Sellepärast oligi  imestus suur kui Kaubamaja Liann Lõngades seda müügis nägin. Valikus oli pruun, roheline ka sinine. Mõtlesin päris kaua, kas mul on seda ikka vaja ja kui on siis mis värvi. Lõpuks võtsin mõned sinised proovimiseks. Kui esimesed 10 cm  kootud, siis oli selge kui loll ma olin, et rohkem ei ostnud. Aga see-eest ei ole hirmu, et kõik mu tuttavad sellised sallid oleks saanud. Sest see kudumine on ju imelihtene ja mõnus.

Taas sajab valget lund väljas

Jõuluaeg on läbi aga talve jätkub veel kauaks. Seekord siis lõbusad talvised kruusid. Valge kruus on värvitud portselanivärvidega. Olen katsetanud paari eri firma värvidega ja tulemused on täiesti erinevad s.t. üks värv tekitab peale kile taolise kihi, teine jälle võib jääda laiguline jne. Aga peale ahjust läbi käimist on kõik ilusasti kinni jäänud ja kannatavad ka pesu. Kui leian kusagilt sobivad valged taldrikud siis tahaks kruuside juurde ka täpilisi taldrikuid.

Köitekunstist

Kõik tuleb ikka endal järgi proovida. Nii olen minagi püüdnud köitmist õppida. Väga mõnus tegevus ja teen seda edaspidigi kuigi päris kiiresti sai selgeks see, et päris meistriks saamiseks  tuleb selle alaga pidevalt tegeleda. Nii nagu vist kõigi aladega. Paber on aga eriti tundik materjal. Kui kangast võid venitada ja triikimisegagi veel mõne pisivea parandada siis siin selline võimalus puudub. Iga pisemgi viga on kohe näha. Millimeeter mööda liimitud või üks väike liimiplekk võivad rikkuda kogu töö.  Piltidel siis minu tehtud album ja märkmik. Lehed on vihikutena kokku õmmeldud ja liimitud.

Seekord ei tahtnud ma aga üldse enda tegemistest rääkida vaid kiita ühte näitust, mida Eesti Tarbekunsti -ja Disaini Muuseumis sel nädalal vaatamas käisin. Näituse nimi oli SCRIPTA MANENT ehk siis kirjutatu jääb... rahvusvaheline köitekunsti näitus, osalejaid 22 eri riigist. Käisime lastega seal muuseumitunnis, kus meile õpetati jaapani köitmist ja räägiti sellest näitusest. Võrratu näitus! Millised vapustavad köitekunsti šedöövrid!  Üllatav oli ka materjalide paljusus. Millest kõigest on võimalik raamatule kaasi teha - klaasist, savist, puidust, siidist, kõikvõimalikest nahkadest jne. Igaljuhul on mul hea meel, et jõudsin seal ära käia kuna näitus võeti just täna maha.

Alanud aastast

Uuel aastal uued tuuled. Nii võib iseloomustada  selle aasta tegemisi. Nimelt olen oma "põhitöö" - lapitekid täitsa unarusse jätnud.  Pildid on küll lapitehnikas linast, nurkades eelmisel talvel tikitud ristpistepildid, kaunistuseks sik-sak pael.  Avastasin alles siia pannes, et pildid on udused. 

Avastasin aga enda jaoks uuesti lõnga ja vardad. Praegu on varrastel tütre vest, järge ootavad veel paar asja ja katia ondase lõngast sall ja aurutamisega siidivärvid ja keraamika jne. Mingi aeg tuleb aga "põhitöö" lapitehnika juurde tagasi pöörduda, sest võtan osa Maadaami järjekordsest taaskasutusprojektist, mille käigus korraldame veebruaris kolm koolitust. Sellest aga edaspidi.

Head uut aastat!

Aasta on küll ammu juba alanud aga jõuluaeg ju ikka kestab, seega ei ole väga mööda kui siia mõned nüüd juba möödunud aastal tehtud jõulukuulide pildid panen. Sattusin nende tegemisest päris vaimustusse ja ostsin juba järgmiseks aastakski materjalid valmis. Loodan, et olen sama innukas ka järgmiste jõulude ajal.